1939

"Et Arukülas agitpunkt on, seda ütleb juba jaama juures väljapandud valge noolekujuline lauake, mis tähistab teed agitpunkti juurde. Neid noolekesi on teel ülespandud veel paar tükki, nii et eksimine on võimatu. Aruküla agitpunkt asub samanimelise külanõukogu ruumes. Esimene mulje agitpunktist on võrdlemisi külm, mis arvatavasti tuleneb külanõukogu halvast metsatöödeplaani täitmisest. Ümbruses pole ühtki kommunistlikku noort, kes oleks aidanud kaasa agitpunkti sisustamisel, tema hubaseimaks tegemisel. Puudub seinaleht, kuna Arukülas ei leiduvat kirjamehi. Veel hullem Arukülas ja üldse kogu Rae vallas ei leidu nii kanget meest või naist, kes suudaks olla Aruküla agitpunkti juhatajaks, vaid too asjamees on koguni laenatud Peningi vallast. Too mees, Punaarmeest demobiliseeritud Erich Tint, on ka Aruküla rahvamaja juhatajaks, ning kogu jõu ja energiaga püüab edendada Aruküla kultuurielu. Kohalik aktiiv aga suhtub asjasse väga passiivselt. Ollakse arvamusel, et agitpunkt koosneb mõnest loosungist ja brošüüridest punase riidega kaetud laual. Aruküla agitpunkt pole saanud talupoegade kooskäimise kohaks, sest ta tutvustamiseks ja rahvale lähendamiseks pole midagi tehtud. Valijate nimekirjas on 640 valijat, kuid valimisjaoskonnas on neist käinud üksikud. Agitpunktis on küll sisse seatud formaalne agitaatorite valvekord. kuid registreeritud on ainult küsimus, millega agitaatorite poole on pööratud. Selline loidus tähtsa ja üldrahvaliku pidupäeva ettevalmistamiseks on lubamatu, seda enam, et veel leidub valimisjaoskonna piires kodanikke, kes ei tea, kes on ringkonna saadikukandidaadid, kuhu minna hääletama ja isegi seda millal toimub hääletamine! Valimisteni on jäänud veel veidi üle nädala. Selle aja jooksul tuleb parandada kõik agitatsioonitöö puudused, ning kindlustada NSVL Ülemnõukogu valimiste algeliste teadmiste viimine iga üksiku talupidajani. Agitpunkti juhataja sm. Tint peab kontrollima, et nimekirjas olevad 30 agitaatorit ka tõesti seisavad oma ülesannete kõrgusel ja et nende tööl oleks tulemusi. Selleks tuleb populariseerida paremate agitaatorite töökogemusi. Seni on tublit individuaalset selgitustööd teinud Kulli külas uusmaasaaja Felix Salumägi, Metsa külas tööline Juha Põldar. Aruküla tuirbatööstuse tööliste keskel teevad selgitustööd Sarapiku küla volinik Aleksander Piibeleht ja talupidaja Ksenia Vaht. Joondudes eesrindlike agitaatorite järele peavad agitatsioonitööd tõhustama ka teised agitaatorid, et 10. veebruaril kõik Aruküla piirkonna kodanikud ilmuksid teadlikena valimisile." (Harju Elu 2.02.1946)